Conjugation of adskille
to separate (divide (a thing) into separate parts) Ver definición completa →
Aktiv
Infinitiv
| — | adskille |
Præsens
| jeg | adskiller |
| du | adskiller |
| han / hun / den / det | adskiller |
| vi | adskiller |
| I | adskiller |
| de | adskiller |
Præteritum
| jeg | adskilte |
| du | adskilte |
| han / hun / den / det | adskilte |
| vi | adskilte |
| I | adskilte |
| de | adskilte |
Perfektum
| — | har adskilt |
Imperativ
| — | adskil |
Perfektum participium
| — | adskilt |
Præsens participium
| — | adskillende |
Passiv
Infinitiv
| — | adskilles |
Præsens
| jeg | adskilles |
| du | adskilles |
| han / hun / den / det | adskilles |
| vi | adskilles |
| I | adskilles |
| de | adskilles |
Præteritum
| jeg | adskiltes |
| du | adskiltes |
| han / hun / den / det | adskiltes |
| vi | adskiltes |
| I | adskiltes |
| de | adskiltes |