Conjugation of tysta
to mute, to silence (something or someone), to make quiet Ver definición completa →
Aktiv
Infinitiv
| — | tysta |
Presens
| jag | tystar |
| du | tystar |
| han / hon / den / det | tystar |
| vi | tystar |
| ni | tystar |
| de | tystar |
Preteritum
| jag | tystade |
| du | tystade |
| han / hon / den / det | tystade |
| vi | tystade |
| ni | tystade |
| de | tystade |
Supinum
| jag | tystat |
| du | tystat |
| han / hon / den / det | tystat |
| vi | tystat |
| ni | tystat |
| de | tystat |
Imperativ
| — | tysta |
Passiv
Infinitiv
| — | tystas |
Presens
| jag | tystas |
| du | tystas |
| han / hon / den / det | tystas |
| vi | tystas |
| ni | tystas |
| de | tystas |
Preteritum
| jag | tystades |
| du | tystades |
| han / hon / den / det | tystades |
| vi | tystades |
| ni | tystades |
| de | tystades |
Supinum
| jag | tystats |
| du | tystats |
| han / hon / den / det | tystats |
| vi | tystats |
| ni | tystats |
| de | tystats |