Conjugation of missköta
mismanage Ver definición completa →
Aktiv
Infinitiv
| — | missköta |
Presens
| jag | missköter |
| du | missköter |
| han / hon / den / det | missköter |
| vi | missköter |
| ni | missköter |
| de | missköter |
Preteritum
| jag | misskötte |
| du | misskötte |
| han / hon / den / det | misskötte |
| vi | misskötte |
| ni | misskötte |
| de | misskötte |
Supinum
| jag | misskött |
| du | misskött |
| han / hon / den / det | misskött |
| vi | misskött |
| ni | misskött |
| de | misskött |
Imperativ
| — | missköt |
Passiv
Infinitiv
| — | misskötas |
Presens
| jag | missköts |
| du | missköts |
| han / hon / den / det | missköts |
| vi | missköts |
| ni | missköts |
| de | missköts |
Preteritum
| jag | missköttes |
| du | missköttes |
| han / hon / den / det | missköttes |
| vi | missköttes |
| ni | missköttes |
| de | missköttes |
Supinum
| jag | misskötts |
| du | misskötts |
| han / hon / den / det | misskötts |
| vi | misskötts |
| ni | misskötts |
| de | misskötts |