Conjugation of mäkta
to be able to, to manage Ver definición completa →
Aktiv
Infinitiv
| — | mäkta |
Presens
| jag | mäktar |
| du | mäktar |
| han / hon / den / det | mäktar |
| vi | mäktar |
| ni | mäktar |
| de | mäktar |
Preteritum
| jag | mäktade |
| du | mäktade |
| han / hon / den / det | mäktade |
| vi | mäktade |
| ni | mäktade |
| de | mäktade |
Supinum
| jag | mäktat |
| du | mäktat |
| han / hon / den / det | mäktat |
| vi | mäktat |
| ni | mäktat |
| de | mäktat |
Imperativ
| — | mäkta |
Passiv
Infinitiv
| — | mäktas |
Presens
| jag | mäktas |
| du | mäktas |
| han / hon / den / det | mäktas |
| vi | mäktas |
| ni | mäktas |
| de | mäktas |
Preteritum
| jag | mäktades |
| du | mäktades |
| han / hon / den / det | mäktades |
| vi | mäktades |
| ni | mäktades |
| de | mäktades |
Supinum
| jag | mäktats |
| du | mäktats |
| han / hon / den / det | mäktats |
| vi | mäktats |
| ni | mäktats |
| de | mäktats |