Conjugation of kullkasta
to thwart, to foil, to upend Ver definición completa →
Aktiv
Infinitiv
| — | kullkasta |
Presens
| jag | kullkastar |
| du | kullkastar |
| han / hon / den / det | kullkastar |
| vi | kullkastar |
| ni | kullkastar |
| de | kullkastar |
Preteritum
| jag | kullkastade |
| du | kullkastade |
| han / hon / den / det | kullkastade |
| vi | kullkastade |
| ni | kullkastade |
| de | kullkastade |
Supinum
| jag | kullkastat |
| du | kullkastat |
| han / hon / den / det | kullkastat |
| vi | kullkastat |
| ni | kullkastat |
| de | kullkastat |
Imperativ
| — | kullkasta |
Passiv
Infinitiv
| — | kullkastas |
Presens
| jag | kullkastas |
| du | kullkastas |
| han / hon / den / det | kullkastas |
| vi | kullkastas |
| ni | kullkastas |
| de | kullkastas |
Preteritum
| jag | kullkastades |
| du | kullkastades |
| han / hon / den / det | kullkastades |
| vi | kullkastades |
| ni | kullkastades |
| de | kullkastades |
Supinum
| jag | kullkastats |
| du | kullkastats |
| han / hon / den / det | kullkastats |
| vi | kullkastats |
| ni | kullkastats |
| de | kullkastats |